Vitamiin C ehk askorbiinhape

Kust saame?

C-vitamiini leidub vaid taimse päritoluga toiduainetes. Parimad Eestimaal kasvavad taimed, mis rohkelt askorbiinhapet sisaldavad, on must sõstar, kibuvits, lehtkapsas, hapukirss, mädarõigas, petersell ja astelpaju. Neist saab inimorganism askorbiinhapet ka hästi kätte. Võõramaistest tulnukatest on rohkesti C-vitamiini näiteks paprikas, kiivis, papaias ja mitmesugustes tsitrusviljades. Siinkohal on sobiv ka ühe vääruskumuse kummutamine: igasugune varakevadine taimtoit ei pruugi sugugi ohtralt askorbiinhapet sisaldada.

Millal võib tekkida puudujääk ja missugused võivad olla sümptomid?

Normaalse toitumise ja tervislike eluviiside puhul C-vitamiini defitsiiti väga kergesti ei teki, kuna tema levik on väga lai. Siinkohal tuleb rõhutada, et oma osa on nii looduslikul C-vitamiinil taimse päritoluga toiduainetes kui ka toiduainete vitaminiseerimise käigus lisatud askorbiinhappel. Puudujääk tekib aga kergesti alkohoolikutel, suitsetajatel ja järjepidevatel antibiootikumide tarbijatel, samuti vale toitumise ja kauaaegse stressi puhul. Pidevalt suurtes annustes tarbitud vesi vähendab samuti mõnevõrra C-vitamiini varusid organismis.

C-vitamiini keskmise defitsiidi tunnused on pidev sügav väsimus, kahvatud igemed, valusad liigesed, haavade ja luumurdude aeglane paranemine, siniste laikude teke kehal, kergekujuline kehvveresus, kiirenenud hingamine jne. Tõsise puuduse tagajärg on skorbuut, mida iseloomustavad lihasenõrkus, kapillaaride katkemised ja sisemised verejooksud, tursed, katkised põletikulised igemed, hammaste väljalangemine, raskesti paranevad haavad, armkoe taasrebestumine, kergesti murduvad luud, kõhulahtisus. Skorbuudiga kaasneb ka luude hõrenemine ja tugevalt väljendunud kehvveresus.

Miks on vaja C-vitamiini?

  • naha, igemete, peenikeste veresoonte (kapillaaride), hammaste, luude ja sidekoe normaalseks talitluseks; eriti kollageeni ja elastiini normaalseks sünteesiks, samuti haavade kiireks paranemiseks;
  • mitmete signaalmolekulide ehk virgatsainete sünteesiks (näiteks serotoniin, noradrenaliin, adrenaliin jt), sapphapete sünteesiks kolesteroolist ja steroidhormoonide sünteesiks neerupealistes;
  • osaleb E-vitamiini aktiivvormi taastamises, kaitseb A-vitamiini, B-rühma vitamiine ja hemoglobiini oksüdatsiooni eest;
  • seedekulglas nitraadist ja nitrititest moodustuvate kahjuliku toimega nitrosoamiinide tekke pärssimiseks;
  • ravimite omastamiseks;
  • immuunsüsteemi tugevdamiseks;
  • mitmesugusteks paranemisprotsessideks.

C-vitamiini normid

Naised: 55 – 75 mg päevas
Mehed: 60 – 100 mg päevas
Ohutu C-vitamiini päevane üldkogus täiskasvanule kuni 1000 mg (toit pluss mujalt saadu)


Allikas: Urmas Kokassaar, Mihkel Zilmer Vitamiinid. Mida peab teadma vitamiinidest? Tallinn, 2007